EMSlogosuur.png

EMS ajaloost

Eesti Majandusteaduse Seltsi taassünd: Eellugu

Praegu toimiv EMS asutati mittetulundusühinguna ametlikult 2003. aastal. Siiski oli tegemist pigem seltsi taastamisega, sest EMS peab ennast 1930-1940 tegutsenud Eesti Majandusteadlaste Seltsi õigusjärglaseks. Eesti Majandusteadlaste Selts registreeriti kohtu- ja siseministri otsusel ühingute, seltside ja nende liitude registris 5. augustil 1930. Seltsi korraldusel toimus Eesti esimene majandusteadlaste kongress 9. ja 10. aprillil 1938. aastal Tallinnas. Arutati ja taotleti, paraku tulemusteta, Majandusteadlaste Koja loomist, mis sidustaks majandusteadlaste erialase kompetentsuse paremini Eesti riigi vajadustega. Tegelikult võib eelkäijateks pidada ka juba 1920-ndatel tegutsenud Eesti Majanduspoliitilist Seltsi ja TÜ-keskset Akadeemilise Majandusteaduse Seltsi, mis mõlemad andsid välja ka oma erialast ajakirja. AMS-i eestvedajateks olid 30-ndatel Edgar Kant ja Eduard Poom, tänu kellele 1938.a. sündis ka iseseisev TÜ majandusteaduskond.

Nõukogude ajal Eestis tegutsenud Eesti NSV Majandusteaduste Seltsi I aastakonverents toimus 20. aprillil 1984, sellel osales 110 majandusteadlast. Hiljem nimetas Selts ennast sõjaeelse organisatsiooni eeskujul Eesti Majandusteadlaste Seltsiks, selle nime all anti koos Eesti Inseneride Liiduga 1989-1990 välja ka ühist lehte Tehnika & Majandus. Aastatel 1982-1987 oli seltsi presidendiks Uno Mereste. Uues Eestis üritas organisatsioonil esialgu hinge sees hoida Erik Terk.

EMS-i taasteke 2003. aastal oli seotud ka selle põlvkonna Eesti majandusteadlastega, kes rajasid juba 1970-ndate lõpus oma Noorte Majandusteadlaste Klubi, mille tippaeg seostus Ivar Raigi presidentuuriga. Klubi initsiatiivil toimusid Eestis sel perioodil iga-aastased konverentsid, mida korraldasid järjekorras peaaegu kõik need Eesti tolleaegsed kõrgkoolid ja uurimisasutused, kus tegeleti majandusuuringutega, majandusüliõpilaste õpetamisega ja majandusalase täiendkoolitusega. Neist enim jättis endast jälgi Noorte majandusteadlaste VI vabariiklik teaduslik seminar 1984. aastal ehk nn laevakonverents toonase Plaaniinstituudi ja Matti Raudjärve eestvedamisel. Nimi tulenes sellest, et seminari töö toimus mootorlaeval „Vanemuine“, mis sõitis Emajõel ja Peipsil ning jõudis isegi Pihkvasse.

Möödus 10 pöördelist aastat ja aeg sai taas küpseks majandusteadlaste ühise katuse loomiseks. 1994 toimus laevakonverentsi elustamine, paraku ilma laevata. See eest sündis „Värska konverentside“ traditsioon, mis jätkub tänini, ehkki mitte enam Värskas.[1] Värskas kohtusid Eesti majandusteaduse ja –õppega seotud inimesed ning kõneks tuli ka majandusteaduse seltsi taastamine. Siiski võttis see üksjagu aega, et asi lõplikult ja ametlikult ära vormistada.

Teiseks tänase EMS-i lähtekohaks võib pidada Eesti kõrgkoolide majandusõppejõudude kooskäimisi talvel Lohusalus. Seal tuli initsiatiiv haridusministeeriumi ja otseselt Maie Toimeti poolt, kes 1989–2001 töötas ministeeriumi teaduse talituses, sh juhatajana. Pärast Toimeti lahkumist sellest ametist tekkis teatud tühik, mis vajas täitmist.

 

Ajalugu

Pärast pikki ettevalmistusi ja tõrkeid õnnestus 2003. aastal taastada Eesti Majandusteaduse Selts iseseisva juriidilise isikuna (registreeritud 2.06.2003 mittetulundusühinguna koodiga 80187053). Seltsil oli seisuga 27.06.2004 87 liiget.

Asutamiskoosolekul 2002. aasta 28. juunil Värskas kinnitati põhikiri ja valiti kaheks aastaks kolmeliikmeline juhatus koosseisus Jüri Sepp (president), Ele Reiljan (laekur) ja Raul Eamets (sekretär), kõik TÜ majandusteaduskonnast. Nõukogu valiti kolmeks aastaks järgmises koosseisus: Toomas Haldma, Ivar Raig, Jüri Sepp, Sulev Mäeltsemees, Janno Reiljan, Enn Listra, Maie Toimet, Alari Purju, Matti Raudjärv. Arusaam, et suhteliselt väike ja kompaktne tegevjuhtkond peaks tulema ühest majandusteaduse keskusest, kujunes diskussioonide käigus. Varasemad kogemused laiapõhjalise juhtkonnaga olid osutunud negatiivseks. Seda näitas ka EMS-i nõukogu, mille kokkusaamised jäid üsna harvaks. Põhikiri nägi ette juhatuse roteerumist iga kolme aasta tagant ning seni on see süsteem toiminud hästi. Üheks tagatiseks on olnud, et EMS-i presidendiks on ikka olnud üks vedava organisatsiooni tippjuhte. Nii oli EMS-i esimene president oma valimisperioodil ühtlasi TÜ majandusteaduskonna dekaan.

Põhikirjaga võttis selts oma peamisteks ülesanneteks  majandusalaste fundamentaal- ja rakendusuuringute toetamise, majandushariduse edendamise kõigil haridustasanditel,  majandusteadlaste suurema kaasamise poliitilisse otsustamisprotsessi, rahvusvahelise koostöö teiste analoogiliste seltsidega nii kodu- kui välismaal, majandusteadlaste kvalifikatsiooni ja professionaalse taseme tõstmise ning omavahelise suhtlemise heade tavade kujundamise ja infovahetuse korraldamise.  Nende ülesannete täitmiseks Selts organiseerib teoreetilisi ja praktilisi nõupidamisi, seminare ja konverentse, korraldab teaduslikke ja metoodilisi ettekandekoosolekuid ja juubeli- ning  memoriaalistungeid, määrab ja taotleb oma liikmetele stipendiume ja komandeeringuid, korraldab konkursse majandusteaduste alal, seab sisse preemiaid silmapaistvate tööde eest, võimalusel  osaleb majandusalase teadusliku, õppemetoodilise ja aimekirjanduse väljaandmisel ning  vastavate plaanide aruteludes; propageerib majandusteadust ja majandusharidust ajakirjanduse, televisiooni, raadio, loengulise töö jms. kaudu,  loob vajaduse korral erialasektsioone ja töörühmi seltsi ees seisvate ülesannete   lahendamiseks.

Reaalne elu on siin teinud siiski korrektiive ning EMSi tegevus on põhiliselt piirdunud paari suurüritusega aastas. Esimestel aastatel toimusid seltsi üldkogud/konverentsid ja nõukogu koosolekud kaks korda aastas: juunis Värskas ja jaanuaris taliseminari raames. Just viimane kujutas endast esialgu seltsi töö spetsiifilist põhivormi ning lubas rääkida EMS-ist kui reaalselt toimivast iseseisvast organisatsioonist. Esimene juhatus korraldas kaks talikonverentsi:

  • 17.-19.01. 2003 Toilas
  • 9.-11.01 2004 Narva-Jõesuus

Seejuures jõuti mõlemal korral läbi diskussioonide poliitilise ühisavalduseni.

Eesti Majandusteaduse Seltsi avaldus 2003

 

  1. Eesti majandusteadus pole mitte üksnes maailmateaduse, vaid ka Eesti rahvuskultuuri osa. See tähendab nii Eesti-keskset probleemipüstitust kui ka väljundit. Inglise keele kõrval peab säilima ka eesti teaduskeel.
  2. Ei tohiks lubada ühegi eriala sulgemist andekatele, kuid majanduslikult vähekindlustatud noortele. Riigitellimus peab säilima ka majandusharidusele ning olema seejuures põhimõtteliselt avatud kõigile haridusteenuse pakkujatele.
  3. Teaduspõhine majandusharidus toetab Eesti konkurentsi- ja kohanemisvõimet muutuvas maailmas ning väärib seetõttu riigi erilist tähelepanu. Vaid hea teoreetiline baas tagab tegutsemisvõime uutes oludes.

Eesti Majanduse Seltsi avaldus 2004

Eesti Majandusteaduse Selts leiab, et  Eesti vajab linnaregioonide põhist regionaalhaldust ja -poliitikat:

  1. Eesti regionaalselt tasakaalustatud areng nõuab teaduslikult põhjendatud regionaalhaldust ja -poliitikat.
  2. Regionaalhalduse ja -poliitika edasist arengut on otstarbekas korraldada linnaregioonide põhiselt.
  3. Linnaregioonideks on majanduse integreerunud toimealad – linnad koos oma sotsiaal-majandusliku tagamaaga.
  4. Eelnevaga on vastuolus kohalike omavalitsusüksuste kapseldumine ning loomulike arenguvõrgustike ja koostöö eiramine.

Esimese juhatuse lõpparuanne esitati 29.06.04 Värskas. Samas valiti ka uus juhatus, seekord TTÜ-st eesotsas president Enn Listraga, kes samuti oli oma ametiajal sealse majandusteaduskonna dekaan. Teine juhatus (veel Martti Randveer) sai hakkama kolme konverentsiga, millest esimene toimus veel talikonverentsi, teised aga aastakonverentsi sildi all. Kõik kolm toimusid Pärnus:

  • 29.-30.01. 2005
  • I 20.-21.01. 2006
  • II 12.-13.01. 2007

Paralleelselt näitasid initsiatiivi üles noorteadlased eesotsas Ele Reiljaniga. Nende vedamisel toimus aastatel 2005-2007 kolm kevadseminari noortele majandusteadlastele: 2.-3.04.2005 Käärikul ning 24.-26.03.2006 ja 20.-21.04.2007 Pühajärvel.

Kuigi idee järgi oleks TTÜ järel pidanud EMS-i vedama mingi kolmas majandusteadusega seotud institutsioon, tuli Tartu Ülikoolil 2007.a. siiski taas ohjad üle võtta. Uueks presidendiks sai dekaan Toomas Haldma, juhatuse liikmeteks Jüri Sepp ja Kadri Ukrainski  (hiljem viimase asemel Rebekka Vedina).

Teine Tartu Ülikooli juhatus korraldas samuti kolm aastakonverentsi:

  • III 22.-23.01. 2008 Pärnus
  • IV 20.-31.01. 2009 Toilas
  • V 22.-23.01. 2010 Viljandis

Viljandi konverentsil võttis vastutuse üle Eesti Maaülikool eesotsas sotsiaalinstituudi juhataja Rando Värnikuga. Juhatusse kuulusid veel Maie Nurmet ja Inno Kalberg. Maaülikooli eestvedamisel toimus ootuspäraselt kolm aastakonverentsi:

  • VI 28.-29.01.2011 Narvas,
  • VII 25.-26.01.2012 Rakveres
  • VIII 25.-26.01.2013 Põlvas

EMS assotsieerus Eesti Teaduste Akadeemiaga 16. juunil 2011.. Mõistagi domineerisid neil üritustel rohelise ja maamajanduse probleemid. Kui varem oli Eesti Pank pidanud sobimatuks EMS-s vastutuse võtmist, siis 2013 oli keskpanga juhtkond teist meelt ning aastateks 2013-2016 võttis EMSi presidentuuri üle Ülo Kaasik, EP asepresident. Juhatuse liikmeteks said Tairi Rõõm ja Martti Randveer. EP juhtimisel pöördus IX aastakonverents 2014 31.01-1.02 tagasi Pärnusse. X ehk juubelikonverents toimub  Narvas 30.01-31.01.2015.[2]

PrindiE-post